Talált 399 Eredmények: eimi

  • kai eipen mwushV exakosiai ciliadeV pezwn o laoV en oiV eimi en autoiV kai su eipaV krea dwsw autoiV fagein kai fagontai mhna hmerwn (Números 11, 21)

  • kai eipen kurioV proV mwushn ilewV autoiV eimi kata to rhma sou (Números 14, 20)

  • kai ou mianeite thn ghn ef' hV katoikeite ep' authV ef' hV egw kataskhnwsw en umin egw gar eimi kurioV kataskhnwn en mesw twn uiwn israhl (Números 35, 34)

  • kai eipen kurioV proV me eipon autoiV ouk anabhsesqe oude mh polemhsete ou gar eimi meq' umwn kai ou mh suntribhte enwpion twn ecqrwn umwn (Deuteronômio 1, 42)

  • ou proskunhseiV autoiV oude mh latreushV autoiV oti egw eimi kurioV o qeoV sou qeoV zhlwthV apodidouV amartiaV paterwn epi tekna epi trithn kai tetarthn genean toiV misousin me (Deuteronômio 5, 9)

  • kai ekfoboV eimi dia thn orghn kai ton qumon oti parwxunqh kurioV ef' umin exoleqreusai umaV kai eishkousen kurioV emou kai en tw kairw toutw (Deuteronômio 9, 19)

  • kai eipen proV autouV ekaton kai eikosi etwn egw eimi shmeron ou dunhsomai eti eisporeuesqai kai ekporeuesqai kurioV de eipen proV me ou diabhsh ton iordanhn touton (Deuteronômio 31, 2)

  • idete idete oti egw eimi kai ouk estin qeoV plhn emou egw apoktenw kai zhn poihsw pataxw kagw iasomai kai ouk estin oV exeleitai ek twn ceirwn mou (Deuteronômio 32, 39)

  • eti eimi shmeron iscuwn wsei ote apesteilen me mwushV wsautwV iscuw nun exelqein kai eiselqein eiV ton polemon (Josué 14, 11)

  • anteipan de oi uioi iwshf tw ihsou legonteV dia ti eklhronomhsaV hmaV klhron ena kai scoinisma en egw de laoV poluV eimi kai o qeoV euloghsen me (Josué 17, 14)

  • kai exapesteilen kurioV andra profhthn proV touV uiouV israhl kai eipen autoiV tade legei kurioV o qeoV israhl egw eimi o anabibasaV umaV ex aiguptou kai exhgagon umaV ex oikou douleiaV (Juízes 6, 8)

  • kai eipen proV auton gedewn en emoi kurie en tini swsw ton israhl idou h ciliaV mou tapeinotera en manassh kai egw eimi mikroV en tw oikw tou patroV mou (Juízes 6, 15)


“A prática das bem-aventuranças não requer atos de heroísmo, mas a aceitação simples e humilde das várias provações pelas quais a pessoa passa.” São Padre Pio de Pietrelcina