Fondare 837 Risultati per: Ram

  • kai oi liqoi hsan ek twn onomatwn twn uiwn israhl dwdeka ek twn onomatwn autwn eggegrammena eiV sfragidaV ekastoV ek tou eautou onomatoV eiV taV dwdeka fulaV (Êxodo 36, 21)

  • kai epoihsan to petalon to crusoun aforisma tou agiou crusiou kaqarou kai egrayen ep' autou grammata ektetupwmena sfragidoV agiasma kuriw (Êxodo 36, 37)

  • ean de prosferh dwron qusian pepemmenhn en klibanw dwron kuriw ek semidalewV artouV azumouV pefuramenouV en elaiw kai lagana azuma diakecrismena en elaiw (Levítico 2, 4)

  • ean de qusia apo thganou to dwron sou semidaliV pefuramenh en elaiw azuma estai (Levítico 2, 5)

  • epi thganou en elaiw poihqhsetai pefuramenhn oisei authn elikta qusian ek klasmatwn qusian osmhn euwdiaV kuriw (Levítico 6, 14)

  • ean men peri ainesewV prosferh authn kai prosoisei epi thV qusiaV thV ainesewV artouV ek semidalewV anapepoihmenouV en elaiw lagana azuma diakecrismena en elaiw kai semidalin pefuramenhn en elaiw (Levítico 7, 12)

  • kai moscon kai krion eiV qusian swthriou enanti kuriou kai semidalin pefuramenhn en elaiw oti shmeron kurioV ofqhsetai en umin (Levítico 9, 4)

  • kai th hmera th ogdoh lhmyetai duo amnouV eniausiouV amwmouV kai probaton eniausion amwmon kai tria dekata semidalewV eiV qusian pefuramenhV en elaiw kai kotulhn elaiou mian (Levítico 14, 10)

  • ean de penhtai kai h ceir autou mh euriskh lhmyetai amnon ena eiV o eplhmmelhsen eiV afairema wste exilasasqai peri autou kai dekaton semidalewV pefuramenhV en elaiw eiV qusian kai kotulhn elaiou mian (Levítico 14, 21)

  • kai entomidaV epi yuch ou poihsete en tw swmati umwn kai grammata stikta ou poihsete en umin egw eimi kurioV o qeoV umwn (Levítico 19, 28)

  • kai exeleusetai th afesei kai ta tekna autou met' autou kai apeleusetai eiV thn genean autou eiV thn katascesin thn patrikhn apodrameitai (Levítico 25, 41)

  • kai uioi kaaq kata dhmouV autwn amram kai issaar cebrwn kai ozihl (Números 3, 19)


“Há alegrias tão sublimes e dores tão profundas que não se consegue exprimir com palavras. O silêncio é o último recurso da alma, quando ela está inefavelmente feliz ou extremamente oprimida!” São Padre Pio de Pietrelcina